10/31/09

Kuidas väiksed mehed korvpalliplatsil loomadeks muutusid?

Reisil, kus ma nädal aega olin, jõudsin käia ka kohalikku Meistriliiga korvpallikohtumist vaatamas. Mängisid ühe väikse linna (18 000 elanikku) meeskond ja mingi Skopje meeskond. Mäng toimus selle väikse linna spordihallis, mis üllataval kombel mahutas umbes 500-600 pealtvaatajat. Loomulikult oli pool linna tulnud omadele kaasa elama. Mina, 3 slovakki ja mingi kohalik autoriteet, kellele kõik tänaval ''Zdravo'' ehk tere ütlesid istusime täpselt fännisektori taha. Õigemini istuda saime mõned sekundid, sest kõik kamraadid meie ees seisid püsti ja mängu nägemiseks oli mõistlik ise ka püsti seista.

Mõlema meeskonna mängijad olid ikka kuradi lühikesed. Ma arvan, et mitte keegi ei olnud pikem kui mina. :D Võibolla ainult mõni üksik pingipoiss. Seetõttu võite ette kujutada, kui me 5kesi selle pisikese linna saali astusime, kus välismaalasi nähakse telekas. Loodan, et arvati, et me oleme mingid uued võõrleegionärid, kes just saabusid ja paberid pole veel korras, ning seetõttu peavad tribüünilt mängu vaatama. No kes teab...

No mäng siis läks käima. Algul tundus, et kobakottide kari on väljakul, aga tunda oli, et veri läheb kuttidel vaikselt keema. Mäng oli väga tasavägine ja võitluslik ja nagu korvpall ikka. Fännisektor oli muidugi metsik. Enamjaolt umbes 14-18 aastased noorukid. Neid oli kokku vast umbes 50-80. Igal-juhul neil oli mitmeid erinevaid ja väga inteligentseid laule ja loosungeid jne. Stiilinäide tõlgituna: ''Skopje vi*ud! Skopje vi*ud!'' Nii nad laulsid, tantsisid ja karjusid meeletult kuni lõppes esimene poolaeg. Kodumeeskond kaotas esimese poolaja 1 punktiga. Ja kui kohtunikud saalist lahkusid, siis terve tee saatis neid roppuste karjumise koor.

Teine poolaeg.
Mäng oli ikka heitluslik, kuid muutus veelgi julmemaks, kui kodumeeskonna keskmängija täiesti ilmselge ebasportliku vea kohtuniku silme all tegi. See koljat muidugi ise sellest aru ei saanud ja tormas kohtunikule kätega kallale. ta küll ei löönud kohtunikku aga no kui selline lihamägi näiteks mulle nii teeks, siis jookseks ma elu eest nelja tuule poole ma arvan. Ta oli ikka väga julm . Eestis oleks sellise käitumise eest mingi 5 mängulise võistluskeelu saanud ma arvan. Igaljuhul peale 15 min vaidlusi (15 min !!!), kus kõik fännid skandeerisid selle koljati nime, saadeti ta lõpuks saalist minema ja mäng jätkus. Hiljem tuli see koljat fännide tribüünile ja kohe oli näha, kuidas fännid kõik kohe 3-4 sammu tema poole liikusid.

Igatahes mäng läks edasi. Vahel oli lärm nii kõva, et kõrvadel oli valus.

Lõppresultaat: kodumeeskond võitis mingi 10 punktiga.

Järeldus: Hakkasin mõistma, miks Eesti poisid Balkanil mängides alati näost valged ja värisevate kätega on.

10/27/09

Oman eesti keele aktsenti

Avastasin täna, et ma ei oska enam eesti keeles suhelda. Mitte just ei oska, vaid ei ole harjunud. Kuna ma viimased 3-4 nädalat olen automaatselt hakkanud mõtlema inglise keeles ja näen isegi unenägusid inglise keeles, siis on minu eesti keele oskus hakkanud taandarenema.

Avastasin seda umbes paar nädalat tagasi, kui ma üritasin kirjutada blogipostitust ja ma ei suutnud kirjutada sellist lauset, nagu ma oma peas soovisin. Isegi praegu on veits raske koostada voolavaid lauseid.


Näiteks kui täna Mala Staniitsasse salepit jooma läksin, siis kohtasin sealt vabatahtlikke VCS organisatsioonist. Nimelt prantslast, soomlast ja eestlast. Ning kui ma olin eestlasega natuke aega inglise keeles ära rääkinud, siis küsisin, et mis kuradi pärast me inglise keeles räägime. Muidugi sellel oli ka oma põhjus, sest eesti keeles rääkides poleks väljamaalased midagi aru saanud.

Siiski hiljem üritasin natuke ka eesti keeles rääkida Paulaga, aga see tundus ikka kuradi imelik, sest ma mõtlen ju inglise keeles. Tundus nagu rääkiksin võõras keeles. Ma ei suutnud koostada lihtsat lauset, et mis kell te kinno lähete või midagi sellist. Igatahes nüüd ma pean kiirelt planeerima kohtingu Lauraga või isegi kohtinguid, et hoida oma eesti keelt elus. Sest tõesti, mulle tundus nagu ma räägiksin võõras keeles. Pidin enne lause peas valmis mõtlema ja siis alustasin rääkimist.


Igal juhul on see huvitav kogemus ja ma ei uskunud, et selline asi võimalik on, aga näe on.


Igatahes postituse algus oli raske, aga nüüd ma juba mõtlen eesti keeles ja jutt on palju voolavam. Seega tuleb lihtsalt rääkida vahest. :)


Okei. Peagi kirjutan ka oma reisist. :)

10/23/09

Olen reisul

Külastame 17 erinevat noortekeskust ja olen ainuke mittebalkanlane meie 15 liikmelises grupis. Meil on bulgaarlasi, rumeenlasi, transnistrialasi, makedoonlasi ja ka sloveenlasi. Ilm oli eile hea - pea 15 kraadi. Täna aga terve päev sadanud. Praegu olen linnas nimega Struga. Homme liigume edasi. Üpris põnev on.

10/19/09

Tagasilöögid - The Big Plan hävitati ja Libertas ei murra edasi

Minu blogi on olnud igavalt positiivne. Aeg muutusteks.

Lood järgmised.
Viimastel päevadel on juhtunud mõned sündmused. Mitte midagi hirmsat, aga juhtunud on asjad, mis panevad natuke mõtlema.

Tulin siia ennast arendama ja paremat arenduskeskkonda otsima, aga hetkel tundub, et olen just vastupidise käigu teinud.
Esimene kuu töötasin natuke ebameeldivate asjadega, sest oli alustamise värk. Nädal aega tagasi sain endale suhteliselt unistuste töö - oma organisatsioonile internetikampaania korraldamine - mis saaks olla internetiturundusest huvitatud noormehele parem töö? Kui ma selle ülesande sain, siis töötasin kohe mingi 5h järjest. Mul oli peas tekkinud juba visioon, kuidas ma suudan selle kampaania üliedukaks või vähemalt edukaks teha. Panin isegi sellele ägeda nime: ''The Big Plan''. Olin teinud isegi üksikasjaliku strateegia valmis ja kõik tundus laabuvat.
Sai kampaaniaveebi strateegias juba kokku lepitud, kuid siis saabus Skopjesse tagasi suur kunstnik Prantsusmaalt. Nimetagem teda siis Google Tõlkimismasina põhjustel L-iks. Ja mis ta tegi minu visiooni, mille plusside ja miinuste üle vaagimine, ei lasknud mul mitu ööd magada. Konkreetselt ta hävitas selle minu jaoks. Ta tahab teha kampaanialehele mingi ulmelise kellade ja viledega disaini, mis ausalt öeldes on ilus silmale vaadata küll, aga ei tööta kahjuks. Igal kampaanialehel peavad olema must-be asjad, muidu see lihtsalt ei tööta. Kui keegi ei tea, mis on kampaanialeht, siis see on leht, kus on kogu fookus pandud ainult ühele tegevusele - näiteks liitumisele e-posti listiga. Vaata neid näiteid: www.internetiturundus.ee , internetmarketing.ee/teadmisedrahaks/. Hetkel viskas kopa ette, kui nad mööda minu arvuti ekraani teise prantsuse tüdrukuga sõrmega triipe tõmbasid ja küsimusi küsisid. Andsin neile küll teada, et nad võivad olla küll väga head disainerid ja muidu naljaninad, aga töötavat kampaaniaveebi nad ei ole kompetentsed tegema. Mis seal ikka, mul makedoonia ettevõtlikele noortele e-kursuse tegemisega niigi tööd palju, et andsin neile täied õigused korraldada veebikampaania. Isegi kui nad minult nõu küsivad, siis ma ei ole eriti motiveeritud neile vastama, sest see ei ole enam The Big Plan. Aga noh, eks näis mis saab ja loodan, et neid peagi elu õpetab.

Seepärast hakkasingi mõtlema, et kui ma ei saa siit seda, mille järele ma olin isikliku arengut silmas pidades tulnud - edukad veebikampaaniad, internetiturundamine ja enda harimine just läbi praktika sel erialal, siis miks kuradi pärast ma siin olen? Et vaielda totakate kolleegidega absurdsete küsimuste üle?

Tegelikult olen siiksi positiivne inimene ja loodan, et leiame erimeelsustele kiiresti lahenduse. Lihtsalt mulle ei meeldi, kui minu visioon rikutakse ebaotstarbekatel ja minule arusaamatutel eesmärkidel.


Lisaks see õnnetu ajakiri Libertas. Nimelt tahan ma tuua ajakirja rohkemate inimesteni ja kasutada ära see potentsiaal, mis tal on - saada ülemaailmselt tuntuks noorteajakirjaks. Kahjuks teised nii ei taha. Olen küll üritanud suu, käte ja jalgadega selgeks teha ennast, aga ei miskit. Mulle ei meeldi, et see ajakiri on ühesuunaline - meie anname aga ei saa midagi vastu. Tahan seda muuta kahesuunaliseks niiet algaksid vestlused ja sügavad arutelud. Aga no eks näis. Hetkel oleme jõudnud sinnamaani, kus otsustame seda PDF faili toppida erinevatese foorumitesse ja suhtlusportaalidesse, et alustada diskussiooni juba seal, kus lugeja on harjunud diskuteerima. Igal juhul, kahtlane. Sihtkoht on sama, teepikkus aga erinev.

Ka see pani mõtlema, et mida kuradit ma siin teen, kui ma ei saa ka selles projektis end niimoodi arendada nagu mina tahan?

Aga õnneks on mul täiesti enda projekt, kuhu ma ei lase sekkuda mitte ühelgi prantsuse lavakunstnikul ega targutajast õudusunenäo kuningannal. Vajan küll tõlkijat, aga kogu strateegia, disaini, sisu otsustan mina. Selleks püha lehmaks on minu Kuidas teha internetis äri e-kursus. Juba esimene artikkel on valmis. Hetkel on suured plaanid sellised, et kavatsen selle avaldada 3-s keeles - inglise, makedoonia ja eesti keeles. Kuid ennem tuleb sisu valmis kirjutada ja veebikeskkond luua. Ja see saab olema täiesti tasuta. Nagu sa tead: ''Best things in life are free.'' nii on ka minu kursus. Tegelikult ma ei tohigi mingit tasu võtta selle eest. :D Kursuse fookus on suunatud just sellistele tegelastele nagu mina olen. Ettevõtlik noor, kes tahab olla oma elu peremees. Eks ma isegi veel ka paljut ei tea, millest ma kirjutama hakkan, aga saabki asja käigus ise ka õppida, nagu mul tavaks on. :)
Selle e-kursusega on muidugi ka 1 suur AGA. Ma ei pea selle tegemiseks Makedoonias olema. Ning ma usun, et kui mind homme mingi imeliku põhjuse pärast Eestise kupatataks, siis ma jätkaks selle projektiga niikuinii, sest see on minu jaoks väga inspireeriv ettevõtmine. :)


Kokkuvõtteks siis, et minu vabatahtliku aega on tekkinud väikene stress, aga ma olen tubli ja ole sina ka tubli. :)

10/15/09

Mille poolest erinevad Eesti ja Makedoonia aastaajad?

Kui Eestis on ainult kevad ja sügis, siis Makedoonias on ainult suvi ja talv.

Nimelt olen olnud juba üle kuu aja Makedoonias ja igapäev (va 1 päev) on siin olnud päevane temperatuur ca 30 kraadi. Kõnnid lühikeste riietega ringi, hoiad aknad lahti, naudid ilusat ilma. :) Kuid mis juhtus teisipäeval?

Niikui Eesti president alustas oma Makedoonia visiiti läks päevane temperatuur ca 20 kraadi madalamaks! Suht haige. Kuhu jäi sügis? Ja kas eestlased on tõesti nii külmad inimesed, et kui nad riiki tulevad, muudavad ka ilma külmaks?

Igatahes, kui mina üles ärkasin, siis tundsin, et olen külmkapis. Lisaks oli meil kuni tänase õhtuni toas 15 kraadi vms, sest linn lülitas kütte alles täna õhtust sisse. Vähemalt nüüd on toas soe, kuigi väljas on mingi paar kraadi ja vihm ning mägedes on juba lumi ka. :P


Mina ostsin endale juba jope, sest ära külmuda on ka paha idee. :)


Igal juhul, minu pikendatud suvi on siin läbi. :( Ootame märtsi nüüd.


Tervitused ja tulge külla.

Aadress on Prashka ooosum deeset i oosum, Skopje. Laske kella ja küsige Annest. Voodipesu on olemas.

10/14/09

Tere, kas sa oled ajuinvaliid? TEST!

KIRJUTAN TRÜKITÄHTEDES, ET SA PAREMININI ARU SAAKSID.

KUJUTA ETTE, ET SA ELAD LINNAJAOS, KUS ON PUNANE MAJA, SININE MAJA, ROHELINE MAJA JA VALGE MAJA.
PUNASES MAJAS ELAB PUNANE MEES, SINISES MAJAS ELAB SININE MEES, ROHELISES MAJAS ELAB ROHELINE MEES, AGA KES ELAB VALGES MAJAS?


VASTUSED LISAGE KOMMENTAARIDENA JA MA VASTAN TEILE ISIKLIKULT, ET KAS OLETE AJUINVALIID VÕI EI. :)

Eesti president Makedoonias, liiklusummikud, vets

Eile oli imelik päev. Hommikul kui silmad lahti tegin, olin nagu külmkapis. Kui tavaliselt on väljas ligi 30 kraadi, siis eile oli 14 vms. Tegin süüa jo kobisin kontorisse. Kellaaeg oli seks ajaks juba mingi 13 vist.

Kontoris tegin paar tundi tööd, mis on täiesti arvestatav kogus siinmaal ja siis pidi mind minu organisatsiooni boss auto peale võtma, et koos koju sõita. Ennem seda käisin aga kaubamajas jopet ostmas, sest ikka nii kuradi külm oli isegi selle paksu sviitriga, mis mul on. Kaubamajja minnes märkasin, et terve kesklinn on politseinikke täis ja ei saanud aru, mis kuradi värk on. Ostsin jope ära - 2500 denaari, ehk 675 EEK vms (täiesti vinge jope) ja seadsin sammud kontorisse, et võtta läpakas. Märkasin, et tänavatel on veel rohkem politseinikke kui ennem. Isegi helikopter tiirutas taevas. Hüppasin kiirelt kontorisse, sest Dragan pidi oma autoga kohe kohal olema. Kuid ta nii kiiresti ei jõudnud, sest oli ummikus ja ei saanud aru, mis toimub. Tavaliselt kunagi selliseid ummikuid sellises kohas ei ole. Otsisin ta auto siis pikas autode rivis üles ja kobisin sisse. Vennal oli lihtsalt ulme vetsuhäda ja ta ropendas makedoonia keeles ja ei saanud aru, miks ummik on! Ma ka mõtlesin, et ju siis mingi tähtis politseioperatsioon või avarii on olnud. Istusime seal tema autos oma 30 min enne kui liikuma saime. Ning terve linn oli ummikus ja politseinikke täis, kopter tiirutas taevas ja keegi ei saanud aru, mis toimub.


Jõudsin siis lõpuks koju ja asusin oma toimetusi tegema ning siis saatis Dragan sõnumi, et oli näinud mingeid mersusid sini-must-valgete lippudega. Mõtlesin, et nali, aga kus sa sellega. Avasin kohe president.ee ja mis ma näen. Härra Ilves on täna ametlikul visiidil Makedoonias ja ta on esimene riigipea, kes seda ametlikult teeb (seepärast ka selline segadus ilmselt). Igal juhul Ilves tõi Eestist ka halva ilma kaasa, kuid see selleks. Oli tore üllatuda, et me ei olegi nii väike ja tähtsusetu rahvus. Suudame isegi peaaegu miljonilinna liikluse totaalselt seisma panna.


Mina presidenti ei näinud, aga äge oli mõelda ikka, et keegi tähtis eestlane on Makedoonias ja vaadata õhtul uudiseid, kus kõik pasundavad sellest visiidist. :)

10/11/09

Suurepärane pilt Dubaist, kuid ka ...

See suurepärane pilt on tehtud küll Dubais, aga selline olukord on ka väga päevakohane siin Makedoonias.



Allikas: http://twitpic.com/ktueo

Juba kuu aega Makedooniat

Niiet aeg on teha väikene vahekokkuvõte.

Mulle siin väga meeldib, aga kirjutan natuke lahti ka.

Makedooniasse saabudes algas kompimisefaas. Oli palju pidusid ja tööl ei teinud midagi, sest keegi ei teadnud, mida ma pean tegema ja mida ma üldse tahan teha. Nimelt on siin nii, et ametlikus projekti kirjelduses on üks asi ja tegelikult teed teist asja. Minul väga suurt muutust ei toimunud, aga näiteks teine Eesti vabatahtlik Anette pidavat projekti järgi koolides mingeid huvialaringe vms tegema hakkama, aga nüüd tegeleb hoopis noortekeskuses niisama noortega olemise, maja valvamise ja tšillimisega ning ma olen veendunud, et talle see täitsa meeldib. :)Mina ei tegele aga koolides üro mudelite korraldamisega. Kompimisfaas lõppes sellega, et me istusime kõik kontoris maha ja mõtlesime, mis workshoppe me saame teha. Mina valisin siis internetis äri tegemise õpetamise ja digitaalajakirja Libertase turundamise. Praeguseks on asi nii kaugel, et suure tõenäosusega alustan ma internetiäri e-kursusega ja lõpetan loengute pidamise. Iga noor saab eraldi parooli ja kasutajanime, ning saab kursust võtta just siis kui ta ise tahab ja kus ta ise tahab. Tsill. Digitaalajakirja turundamisega on praegu see teema, et hetkel tegin lihtsalt esmavajaliku ära ja minust sai rohkem IT-mees mitte marketingimees. Ehitasin siin kuu aja jooksul 2 kodulehte, millest 1 on minu arust väga hirmus, aga teine väga ilus. Igal juhul, ma tahan turundada, mitte veebi ehitada. Seega rääkisin juba oma ülemuste Draganitega ja ilmselt otsustame hakkata otsima IT-meest. ;) See tähendab, et peagi saan ma iga päev oma lemmiktegevusega tegeleda.

Niiet ma arvan, et minu aasta pikkune töökirjeldus on enamvähem välja kujunenud.
Olen vabatahtlik, kes teeb noortele tasuta e-kursust teemaks e-business ja ma tahan, et see saaks olema makedooonia keeles, seega otsin tõlkijat juba. :) Ning lisaks turundan ma ülemaailmset noorteajakirja Libertas. Palju õnne mulle, sest see on rohkem, kui ma lootsin.


Lisaks olen selle kuu aja jooksul saanud päris palju mööda Makedooniat ringi käia. Olen leidnud ka Skopjest palju uusi tuttavaid. Võibolla mõnest neist kujuneb välja suurepärane sõber eluks ajaks. ;)

Muidugi meeldivad mulle siinsed ilmad. Täna pole nii soe, ainult 24 kraadi. Tavaliselt on siin ikka lõuna ajal ligi 30 kraadi. Olen ära harjunud juba ja mulle selline kliima täitsa meeldib. Ja muidugi 1 päev oli ilm ikka täiesti hukas ja no arvake ära, mis päev see oli. Muidugi meie noortekeskuse avamispäev. :D Niiet me võibolla teeme uue avamispäeva. :D


Olen avanud ka mittetulundusliku internetiturunduse blogi makedoonlastele, kus ma üritan neid antud teemas aidata. :)

Rahaliselt olen kõvasti miinuses. Saan 9000 denaari kuus raha, aga arvan, et olen kulutanud 20 000 denaari, aga eks täna selgub. Teen auditi oma rahakotile. :)


Ok, ei jõua enam kirjutada.



Pruuti ei ole veel tekkinud, aga kui tekib, siis luban, et ta on kõige ilusam, targem ja huvitavam tüdruk terves Makedoonias. ;)



tervitused kõigile sealpool ekraani ja miks ainult Eestist halbu uudiseid saadate?

10/7/09

Mille üle ma eriti uhke olen?

Et olen avanud oma isikliku ''äriblogi'', mille leiad siit. Kirjutan sinna oma mõtteid internetiturundusest. Eelkõige on mõeldud see Makedoonia inimestele. No tegelt ega ma seda niisama nalja pärast ka nüüd ei tee. Nimelt oleks väga vinge, kui minust saaks Makedoonias ülimalt tunnustatud e-turunduse ekspert. ;) Ja ma arvan, et kui ma piisavalt blogin, siis nii ka juhtub.
Praeguseks on seal blogis mul juba 3 postitust ja eriti uhke olen nendest viimase üle, sest selle ingliskeelse postituse kirjutamine võttis mult ligi 3 tundi, aga usun, et peagi ei võta mul 1 postituse kirjutamine üle 1 tunni. Lisaks on juba Makedoonia kõvimad e-turunduse ässad kursis, et üks e-turundust jagav tegelane tegutseb Skopjes. Näiteks üks siinseid targemaid vendi juba kommenteeris minu uut postitust. ;)

Lisaks chattisin oma pool tundi Makedoonia parima veebihostingu firma vennaga, kes ütles, et kui ma tahan, siis ilmselt saaks ta mind e-marketerina tööle võtta.

Mis see kõik tähendab minu jaoks?

Ma arvan, et viimane aasta aega olen tallanud ma väga õiget rada pidi ja üsna suurel kiirusel. Olen väga rahul, et olen valinud selle eriala ja arvan, et suudan e-äri valdkonnas suurt karjääri teha. Kuid palju on veel õppida, aga ma ei pelga seda, sest mulle meeldib see, mis ma teen. ;)

Makedoonia liiklus on kohutav!

Näiteks pühapäeval sõitis 1 VW Golf otse maa alla. Hirmus.


10/5/09

Sain paar kurja kirja ja paar orkuti skrapi, et miks ma ei kirjuta, no ma siis kirjutan...

Vahepeal on ikka meeletult palju toimunud. Ja aega on ka kuradi vähe olnud. Nimelt tegin meie digitaalsele ajakirja veebilehele uue kujunduse ja tegin internetiturundust ka muidugi, kuid palju on veel teha. Ei olnud palju aega teha, sest pidin tegelema hakkama meie organisatsiooni veebiga. Libertase magazine näed siit... Näiteks seda lõiku olen praeguseks kirjutanud juba pea tund aega, kuna paar kiiret asja tuli vahele. ;)


Nii on möödunud taas tund aega ja nüüd sa peaksid teadma, kui väärtuslik see postitus sinu jaoks on.
Nüüd on sellest tunnist möödunud pool tundi ja ma olen valmis edasi kirjutama. Nimelt tegelesin just ülemaailmse noorteajakirja avaldamisega ja tegin promo ka natuke sotsiaalmeedias jne. Niiet minge vaadake üle, mis värgiga tegu. Otselink >>>


Laupäeval oli meil Skopjes uue noortekeskuse avamine. Kahjuks läks selle üritusega natuke mitte kõige paremini. Nimelt on meil siin kogu aeg mingi 20-30 kraadi ja päike paistab. Enamasti siiski 28 ja sinna kanti. Vahel harva aint 20. Ja üritus ebaõnnestus, sest meie avamise päeva ajal oli üle mitme kuu üks väga väga halb ilm (seda muidugi makedoonlaste jaoks). Sooja oli mingi 12 kraadi ja vihma sadas terve päev. Karta on, et makedoonia noored sellise ilmaga oma tagumikku ei liiguta. :D Aga no siiski mingi 20 matsi vedas ikka end kohale ja mis te arvate, mis oli kõige populaarsem workshop? Loomulikult internetbusinessi workshop! ;) Mingi pea 10 matsi oli huvitatud sellest. Hiljem räägin lähemalt sellest värgist. ;)

Niisiis olime mingi 5 tundi noortekeskuses, sai chipse ja magusat süüa ja limonaadi juua ja see oli täitsa hea. Lisaks rääkisin külalistega juttu ja niisama olime lahedad. Avamise lõppedes hakkas üks makedoonia kutt kaarditrikke tegema. :D No kuigi mõnda trikki ma teadsin juba, sest Tartu klassivend Marek oli mulle neid mõne igavama tunni ajal teinud, siis oli kokkuvõttes see ikka täielik mindfuck (mõistuse fackimine). Aga no eks mingi loll konks on seal sees, kuid muidu oli täitsa lahe vaadata, kuidas tillist tõmmatakse ja nina pidi veetakse. :D

Peale avamise lõppu läksime üle tee Multi-Media Centresse, kus asub mingi tähtis kunstimuuseum ja 1 suur suur restoran-kohvik-ööklubi (vastavalt kellaajale) nimega Mala Stanitza ehk Väike Peatus siis. Jõime seal 1 õlle ja proovisin mingit väga head türgi jooki nimega Salep. See on kuum piim, hästi hea magus ja kaneel. Nagu meeletult hea. Kuid põhipoint on see, et Mala Staniitsasse tulid ka Neljapäeval Skopjesse saabunud teise organisatsiooni Voices vabatahtlikud. Nende seas ka 1 eestlane, prantslane, poolakas, põhja-iirlane, leedukas ja soomlane. Just see, et nüüd saavad 2 eestlast (Mina ja Paula) ning soomlane ja leedukas koos väljas käia ja juua vahel isegi rohkkem kui 2 õlut. See tähendab, et peale teist õlut ei pea makedoonlasi laua alt üles tõstma. :D Ok, nii hull ka ei ole, aga äge ikka. Leedu kutt pani veel 1 hea killu. Ta ütles, et iga eesti mees, keda ma kohtan, töötab IT-valdkonnas. Ja no mina seda tõesti teen taaskord. Tal oli ka lahe särk kirjaga ''Fuck Google, ask me!''. :D Panime päris korraliku kräu selle multirahvusliku seltskonnaga. :D


Pühapäeval tegid 3 eestlast linnatuuri. Mina, Anette ja Paula kõndisime albaanlaste ehk moslemite linnaosas ringi, tegime palju pilte ja oli väga lahe. Mina kui vana Skopje kala, olin nende giidiks. Isegi vahel ajasin makedoonia keeles asju. Kerjuspoisile andsin ka pappi ja hiljem nägin, kuis see vaene kurva näoga poisike burksi sõi burksiputkas. :D Aga no, ma pean praegu minema. Varsti kirjutan pikemalt. Lisan kiirelt paar pilti ka illustratsiooniks.


Tervitusi päikseliselt Skopjest! :)














Ema Theresa kaitsvas varjus.