Reisil, kus ma nädal aega olin, jõudsin käia ka kohalikku Meistriliiga korvpallikohtumist vaatamas. Mängisid ühe väikse linna (18 000 elanikku) meeskond ja mingi Skopje meeskond. Mäng toimus selle väikse linna spordihallis, mis üllataval kombel mahutas umbes 500-600 pealtvaatajat. Loomulikult oli pool linna tulnud omadele kaasa elama. Mina, 3 slovakki ja mingi kohalik autoriteet, kellele kõik tänaval ''Zdravo'' ehk tere ütlesid istusime täpselt fännisektori taha. Õigemini istuda saime mõned sekundid, sest kõik kamraadid meie ees seisid püsti ja mängu nägemiseks oli mõistlik ise ka püsti seista.
Mõlema meeskonna mängijad olid ikka kuradi lühikesed. Ma arvan, et mitte keegi ei olnud pikem kui mina. :D Võibolla ainult mõni üksik pingipoiss. Seetõttu võite ette kujutada, kui me 5kesi selle pisikese linna saali astusime, kus välismaalasi nähakse telekas. Loodan, et arvati, et me oleme mingid uued võõrleegionärid, kes just saabusid ja paberid pole veel korras, ning seetõttu peavad tribüünilt mängu vaatama. No kes teab...
No mäng siis läks käima. Algul tundus, et kobakottide kari on väljakul, aga tunda oli, et veri läheb kuttidel vaikselt keema. Mäng oli väga tasavägine ja võitluslik ja nagu korvpall ikka. Fännisektor oli muidugi metsik. Enamjaolt umbes 14-18 aastased noorukid. Neid oli kokku vast umbes 50-80. Igal-juhul neil oli mitmeid erinevaid ja väga inteligentseid laule ja loosungeid jne. Stiilinäide tõlgituna: ''Skopje vi*ud! Skopje vi*ud!'' Nii nad laulsid, tantsisid ja karjusid meeletult kuni lõppes esimene poolaeg. Kodumeeskond kaotas esimese poolaja 1 punktiga. Ja kui kohtunikud saalist lahkusid, siis terve tee saatis neid roppuste karjumise koor.
Teine poolaeg.
Mäng oli ikka heitluslik, kuid muutus veelgi julmemaks, kui kodumeeskonna keskmängija täiesti ilmselge ebasportliku vea kohtuniku silme all tegi. See koljat muidugi ise sellest aru ei saanud ja tormas kohtunikule kätega kallale. ta küll ei löönud kohtunikku aga no kui selline lihamägi näiteks mulle nii teeks, siis jookseks ma elu eest nelja tuule poole ma arvan. Ta oli ikka väga julm . Eestis oleks sellise käitumise eest mingi 5 mängulise võistluskeelu saanud ma arvan. Igaljuhul peale 15 min vaidlusi (15 min !!!), kus kõik fännid skandeerisid selle koljati nime, saadeti ta lõpuks saalist minema ja mäng jätkus. Hiljem tuli see koljat fännide tribüünile ja kohe oli näha, kuidas fännid kõik kohe 3-4 sammu tema poole liikusid.
Igatahes mäng läks edasi. Vahel oli lärm nii kõva, et kõrvadel oli valus.
Lõppresultaat: kodumeeskond võitis mingi 10 punktiga.
Järeldus: Hakkasin mõistma, miks Eesti poisid Balkanil mängides alati näost valged ja värisevate kätega on.
No comments:
Post a Comment