Sain paar kurja kirja ja paar orkuti skrapi, et miks ma ei kirjuta, no ma siis kirjutan...

Vahepeal on ikka meeletult palju toimunud. Ja aega on ka kuradi vähe olnud. Nimelt tegin meie digitaalsele ajakirja veebilehele uue kujunduse ja tegin internetiturundust ka muidugi, kuid palju on veel teha. Ei olnud palju aega teha, sest pidin tegelema hakkama meie organisatsiooni veebiga. Libertase magazine näed siit... Näiteks seda lõiku olen praeguseks kirjutanud juba pea tund aega, kuna paar kiiret asja tuli vahele. ;)


Nii on möödunud taas tund aega ja nüüd sa peaksid teadma, kui väärtuslik see postitus sinu jaoks on.
Nüüd on sellest tunnist möödunud pool tundi ja ma olen valmis edasi kirjutama. Nimelt tegelesin just ülemaailmse noorteajakirja avaldamisega ja tegin promo ka natuke sotsiaalmeedias jne. Niiet minge vaadake üle, mis värgiga tegu. Otselink >>>


Laupäeval oli meil Skopjes uue noortekeskuse avamine. Kahjuks läks selle üritusega natuke mitte kõige paremini. Nimelt on meil siin kogu aeg mingi 20-30 kraadi ja päike paistab. Enamasti siiski 28 ja sinna kanti. Vahel harva aint 20. Ja üritus ebaõnnestus, sest meie avamise päeva ajal oli üle mitme kuu üks väga väga halb ilm (seda muidugi makedoonlaste jaoks). Sooja oli mingi 12 kraadi ja vihma sadas terve päev. Karta on, et makedoonia noored sellise ilmaga oma tagumikku ei liiguta. :D Aga no siiski mingi 20 matsi vedas ikka end kohale ja mis te arvate, mis oli kõige populaarsem workshop? Loomulikult internetbusinessi workshop! ;) Mingi pea 10 matsi oli huvitatud sellest. Hiljem räägin lähemalt sellest värgist. ;)

Niisiis olime mingi 5 tundi noortekeskuses, sai chipse ja magusat süüa ja limonaadi juua ja see oli täitsa hea. Lisaks rääkisin külalistega juttu ja niisama olime lahedad. Avamise lõppedes hakkas üks makedoonia kutt kaarditrikke tegema. :D No kuigi mõnda trikki ma teadsin juba, sest Tartu klassivend Marek oli mulle neid mõne igavama tunni ajal teinud, siis oli kokkuvõttes see ikka täielik mindfuck (mõistuse fackimine). Aga no eks mingi loll konks on seal sees, kuid muidu oli täitsa lahe vaadata, kuidas tillist tõmmatakse ja nina pidi veetakse. :D

Peale avamise lõppu läksime üle tee Multi-Media Centresse, kus asub mingi tähtis kunstimuuseum ja 1 suur suur restoran-kohvik-ööklubi (vastavalt kellaajale) nimega Mala Stanitza ehk Väike Peatus siis. Jõime seal 1 õlle ja proovisin mingit väga head türgi jooki nimega Salep. See on kuum piim, hästi hea magus ja kaneel. Nagu meeletult hea. Kuid põhipoint on see, et Mala Staniitsasse tulid ka Neljapäeval Skopjesse saabunud teise organisatsiooni Voices vabatahtlikud. Nende seas ka 1 eestlane, prantslane, poolakas, põhja-iirlane, leedukas ja soomlane. Just see, et nüüd saavad 2 eestlast (Mina ja Paula) ning soomlane ja leedukas koos väljas käia ja juua vahel isegi rohkkem kui 2 õlut. See tähendab, et peale teist õlut ei pea makedoonlasi laua alt üles tõstma. :D Ok, nii hull ka ei ole, aga äge ikka. Leedu kutt pani veel 1 hea killu. Ta ütles, et iga eesti mees, keda ma kohtan, töötab IT-valdkonnas. Ja no mina seda tõesti teen taaskord. Tal oli ka lahe särk kirjaga ''Fuck Google, ask me!''. :D Panime päris korraliku kräu selle multirahvusliku seltskonnaga. :D


Pühapäeval tegid 3 eestlast linnatuuri. Mina, Anette ja Paula kõndisime albaanlaste ehk moslemite linnaosas ringi, tegime palju pilte ja oli väga lahe. Mina kui vana Skopje kala, olin nende giidiks. Isegi vahel ajasin makedoonia keeles asju. Kerjuspoisile andsin ka pappi ja hiljem nägin, kuis see vaene kurva näoga poisike burksi sõi burksiputkas. :D Aga no, ma pean praegu minema. Varsti kirjutan pikemalt. Lisan kiirelt paar pilti ka illustratsiooniks.


Tervitusi päikseliselt Skopjest! :)














Ema Theresa kaitsvas varjus.